Ma otsustasin kirjeldada Gustav Klimti teost “Adele Bloch-Bauer I portree”, sest antud maalil on väga huvitav ajalooline taust, mida on käsitletud 2015. aasta filmis Woman in Gold. Soov seda teost kirjeldada tuligi vaadates antud filmi. Portreed Adelest alustas Klimt 1903. aastal ning lõpetas 1907. aastal. Antud teos on tehtud juugendstiilis ja praegust asub see Neue galeriis New Yorgis. Klimt on Adelet modellina kasutanud ka kahel teisel teosel - “Adele Bloch-Bauer II portree” ja “Judith I”. Samuti on kahtlustatud, et Adele on kujutatud teosel “Suudlus”.
Gustav Klimt (1862-1918) oli austria maalikunstnik, kelle loominugu hulka kuulub maale, seinamaale ja skitse. Enamuse enda lapsepõlvest elas ta vaesuses. 1879. aastal asus Klimt õppima Viini Kunsti ja Käsitöökooli, kus ta omandas arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Samasse kooli oli kaks aastat varem ka õppima läinud tema vend Ernst Klimt. Koos venna ja sõbra Franz Matschiga asuti koos töötama. Gustav Klimti esimeseks iseseisvaks tööks oli Ringstraße tänava hoonetesse seinamaalingud. Klimt oli üks Viini Setsessiooni loojatest. Ta enamasti maalis erootilisi naiskehasid, erandiks on paar maastikumaali, mis ta tegi 1890. aastal viibides Attersee kallastel. Klimti viiane avalik tellimustöö oli Viini ülikooli laemaalingud: “Fiosoofia”, “Meditsiin” ja “Õigusteadus”. Need said karmi kriitika osaliseks ning ei pandud ülikooli üles, 1945. aastal hävitati need SS-väeüksuste poolt. Gustav Klimti nii-öelda kuldne periood oli aeg, kui tema teoseid hakkati vastuvõtma positiivselt. Paljudes selle aja töödes on kasutatud lehtkulda. Ta suri 1918. aastal südameatakti tagajärjel ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Paljud ta teosed jäid lõpetamata.
Üleval Klimti “Meditsiin” ja all “Filosoofia”
Adele Bauer oli rikkast juudi päritolu perekonnast. Adele ja Klimt kohtusid 1890ndate lõpus ning kahtlustatakse, et neil oli isegi suhe. Adele abielus oma meha Ferdinandiga 1899. aastal. Adele oli enda mehest 17-aastat noorem. Paaril ei olnud lapsi, aga see eest oli neil suur kunstikogu. 1903. aastal külastas Klimt San Vitale’i basiilikat, kust ta oletavasti sai inspiratsiooni oma tőőde tegemiseks. Samal aastal tellis Ferdinand Klimtilt portree oma naisest, sest ta soovis selle kinkida Adele vanematele. 1903. aasta ja 1904. aasta vahel tegi Klimt üle saja visandi tulevase teose jaoks. Antud teose vamistamine võttis tal palju rohkem ettevalmistuaega kui ükski teine teos. “Adele Bloch-Bauer I portree” valmis 1907. aastal. Klimt eksponeeris antud teost ka 1907. aasta Mannheimmi rahvusvahelisel kunstinäitusel, aga antud teost ei võetud eriti hästi vastu. Seda kirjeldati kui veider, absurne ja vulgaarne teos. 1908. aastal kunstinäitusel võeti juba teos paremini vastu, aga endiselt oli inimesi, kes olid teosest negatiivsel arvamusel.
Justinianus I ja Theodorast mosaiigid San Vitale’i basiilikas.
Adele suri 1925. aastal ning avaldas oma soovi, et pärast Ferdinadi surma läheksid tema kunstiteosed Belvedere’i galeriile. Hilisemalt selgus, et antud kunstiteosed ei olnud tema omad, vaid need kuulusid Ferdinandile ehk tegemist ei olnud pärandiga. II maailmasõja ajal põgenes ta mees Viinist. 1941. aastal varastati kõik perekonnale kuuluvad kunstiteosed (nende hulgas ka “Adele Bloch-Bauer I portree”) natside poolt. “Adele Bloch-Bauer I portree” lõpetas Österreichische galeriis Belvedere’is ja sellest sai üks Austria peenemaid ja väärtuslikuim teos. Maali hakkas kandma nime “The Woman in Gold”, sest oli kujutatud juudi päritolu naist ning natsi ideloogia kohaselt ei oleks olnud sobilik sellist teost eksponeerida. 1946. aastal suri Ferdinand, kes pärandas kõik, mis ta omas oma elusolevatele sugulastele. 1998. aastal austerlasest ajakirjanik hakkas süüdistama galeriid mitme teose omamises, mis oli sõja ajal varastatud juudi perekondadelt. Ferdinandi vennatütar Marie Altmann soovis galeriilt saada tagasi viit teost, mis oli algselt kuulunud Bloch-Bauerite perekonnale. Pärast seitsme aastast kohtuvõitlust sai Maria Altmannist viie Klimti teose omanik. Altmann müüs “Adele Bloch-Bauer I portree” Ronald Lauderile ning praegust asub see Neue galeriis New Yorgis.
Üleval Adele Bloch-Bauer ja all Gustav Klimt
Töö on 138x138cm ning on maalitud kulla ja õlivärvidega. See on üks Klimti üks nii-öelda kuldaja teostest. Teosel on kujutaud Adelet istumas kuldsel toolil. Antud teos on tehtu juugendstiilis ja seda saab väita antud tunnuste põhjal:
- kasutatud on nõtkeid painduvaid kõverjooni ning väänlevaid sõlmi;
- jõulised jooned;
- ei ole kujutatud ruumiliselt;
- ei esine tumedaid varje;
- Adelet on kujutatud uhkelt ja erootiliselt.
Teose domineerivaks värviks on kuldne, mille vahele tuleb esile ka väiksed hõbedased kohad. Selle tegemisel on kasutatud kuld- ja hõbelehti, mis on asetatud reljeefsele pinnasele ning see tekitab krobelise pinna. Jooned ei ole eraldi välja toodud ning kontuurid sulanduvad taustaga sisse. Just on kontuuride sulandummist näha kleidi osas, kus kleit ja tool ei ole selgesti eristatavad. Fookusesse on just nimelt toodud Adele nägu ja ülakeha. Kui naise ümber on tehtud võimas taust kasutades erinevad korduvadid motiive, siis tagaplaanil on lihtne kuldne taust, mis toob teosele tasakaalu. Samuti on Adele ülakeha maalitud õlivärvidega, kui peaaegu kogu ülejäänud teos on valmistatud eelnevalt kirjeldatud viisil. Vasakus nurgas on ilmselt kujutatud rohelist põrandat. Teoselt tuleb rütm esile korduvate ebakorrapäraste spiraalidega. Kleidil ja taustal on näha silma ja mandli kujutist ning samuti muna kuju on näha. Need kõik sümbliseerivad erootikat, mida Klimt tihti ma teostel väljendas.
Gustav Klimt “Adele Bloch-Bauer I portree”
Antud teos tekitab minus alguses võimetust või lootusestus ning julmust, sest teost vaadates tuleb mulle kohe pähe Bloch-Bauerite perekonna lugu ja mineviku tumedamad küljed. Kui unustada maali taust, siis tuleb esile selle uhukus ja naise esile tõstmine. Kindlasti antud väärikuse tekitab rohke kulla kasutamine, aga seda aitavad rõhutada ka korduvad motiivid nii kleidil, kui ka tagataustal. Samal ajal, kui kõik kujutatud on nii uhke ja jõuline, siis Adelet on kujutatud väga õrna ja isegi natukene erootilisena. Hella tunde tekitab just nimelt näoilme ja käte kujutamise viis. Pildil paistab Adele olevat mõtlik ja ta pilk tundub natukene tühjusesse kadunnud.
Antud teost on kirjeldatud kui Austria Mona Lisat ning minu meelest on see väga asjakohane kirjeldus. Tegemist on tõelise meistriteosega, millel on ka huvitav ja mitmekülgne ajalooline taust.
Kasutatud kirjandus:
Film. Woman in Gold (2015)
Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt
Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Portrait_of_Adele_Bloch-Bauer_I
Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt
